Lahemaa rahvuspargist
Lahemaa on vanim ja suurim Eesti rahvuspark, mis annab ülevaate Põhja-Eestile omastest loodus- ja kultuurimaastikest
Lahemaa rahvuspark
Lahemaa rahvuspark annab ülevaate Eestile iseloomulikest loodus- ja kultuurmaastikest: kivised ja liivased rannad, maalilised rabad, põlismetsad, loopealsed, klinti lõikunud kärestikulised jõed, mandrijääga tulnud rahnud ning ajaloomälestised.
Nii metsad kui ka rannad on inimtegevusest vähe mõjutatud, sest Nõukogude ajal oli tegu suletud piiritsooniga. Militaarrajatiste jälgi leiab sealt seniajani.
Lahemaa on Euroopa olulisemaid metsakaitsealasid, kus elab palju loomi. Kõrvemaa sood-metsad lõunas lisavad veelgi eluruumi põtradele, metssigadele, karudele, ilvestele ja rebastele. Oandu ja Altja vahel maalilises orus saab tutvuda kobraste eluga. Lindudest on tavalised händkakk ja musträhn, sügisel kogunevad Sagadi põldudele sookured.
Lahutamatud on Lahemaa rannad ja ajaloopärand. Kalurid käisid Soome saartel kala ja hülgeid püüdmas, üle lahe kaubeldi. Kuulsaimad rannakülad on kaptenite küla Käsmu, Altja kaluriküla ning salapiirituse vedajate küla Viinistu.
Lahemaal asuvad ka suured mõisakompleksid, mis on renoveeritud ja külastajatele mitmekesiste teenustega avatud.
Rahvuspargi looduskeskus ja infopunkt asuvad Palmses, Sagadis saad tutvuda metsamuuseumiga, Oandul osaleda looduskeskuse programmides ja minna loodusradadele. Rannapuhkuseks sobib hästi kunagine kuurort Võsu.