2.veebruaril tähistatakse rahvusvahelist märgalade päeva. Sellel aastal sai maailma esimene rahvusvaheline keskkonnakaitse lepe – Ramsari konventsioon 50 -aastaseks, seetõttu otsustas Eesti Loodusturismi Ühing seda tähistada 50 loodusretkega üle Eesti. Lahemaa Ökoturism, kes tähistab käesoleval aastal oma 15. sünnipäeva, viis oma loodusretke läbi sel laupäeval (6. veebruar) Altjal. Peale soode pakuvad meil märgaladena huvi ka rannikumeri, rannaniidud ja –roostikud. Altja on sümboolne tähtsus Lahemaa Rahvuspargi loomisel – just siit sai 50 tagasi idee see luua.
Hommik oli üsna karge, peale -9 kraadise külma puhus ka kerge tuul, küllap sellepärast jäigi meie retkeliste seltskond esialgu kokku lepitust veidi väiksemaks. Aga kohaletulnud 7 -liikmeline seltskond oli täis entusiasmi ning ei lasknud ennast külmast ilmast heidutada. Pealegi säras päike ja kogu maastik oli värskeltsadanud lumes nagu muinasjutus. Jõe ääres nägime värskeid kopra tegutsemisjälgi ja veel jäätumata merel olid üksikud luiged. Metsa vahele jõudes sai selgeks, miks vanarahvas nimetab metsa vaese mehe kasukaks – kohe hakkas soe ja vahepeal võeti riideid isegi vähemaks.
Kogenud Lahemaa loodusgiid Kauri Kivipõld rääkis märgalade tähtsusest ja Ramsari konventsioonist, sellest, et tegelikult on märgalad maailma kopsud, sest nad toodavad hapnikku rohkem kui ise ära kasutavad. Lisaks seovad nad ka süsihappegaasi. Rääkisime ka sellest, et rannaniidud on väga liigirikkad, aga ainult siis, kui inimene seal toimetab – loomi karjatab ja niidab. Ilma inimmõjuta hakkavad need kiiresti roostuma. Veel rääkisime Lahemaa rahvuspargi sünnist ja Altja küla saamisloost, sellest, miks vanasti rookatuseid ei olnud ja paljust muust. Selleks, et teada saada, mis on Altja küla tõeline lugu ja millist saladust see varjab on vaja ise retkele tulla.
